Tähistamised

Tähistamispäevad annavad elule maitset juurde. Täna on palmipuudepühad. Jeesus tuli linna ja palmioksad olid pandud tänavatele. Inimesed laulsid "Hoosianna Taaveti poeg". Rahvas oli tulvil ja oli ootamas kuningat. Jeesus ise oli elu raskema nädala ees, ta teadis, et annab elu rahva eest ja et rahvas kes teda austas ka hiljem hüüdsid religioosete juhtidega "löö ta risti". Kannatus, ohver ja paast ootas ees.

Rootsis tähistatakse vafflipäeva nädlala alguses. Pildil "ris ala malta" ja vahukoore taignast vafflid mustika ja vaarikatega. See on see hea tähistamisosa elus. Saada kokku sõprade ja perega ja olla osaduses. Olles koos  laupäeval tulid mõtted paastu kohta (mis on ka "üks tähistamine" erilise eesmärgi ja sihiga. Mõtetest:

Paast tähendab olla ilma toiduta mingi aeg. Otsida Jumala sõna, palvetada, tänada. Tavalised igapäevased asjad jäävad tagaplaanile. Fookus on palve peale ja Jumala peale, (muidu on näljutamine). Milleks siis paast. Kas ainult Vanas Testamendis paastuti. Jeesus paastus, Paulus paastus ja jüngrid paastusid. Mäejutluses Jeesus ütleb..."kui te paastute".

Paastuga teenime Jumalat (Lk 2:37, paastuga küsime Jumalalt eriliselt nõu (2Aj 20:3), paastu läbi kasvab me usk eriliselt (Mt 17:21), paastus otsime Jumala tahet (Ers 8:23), paastu ajal paneme tähele Jumala Püha Vaimu kui ta räägib meie vastu ((Ap 13.2)