Nädal aega tagasi oli Stockholmi vette peal paks jää. Täna paistis jälle päike ja sellega on varsti kõik jää sulanud. Süstaga saad ilusti aerutada. Patt on nagu jää, paks ja raske. Kui omal jõul püün seda kõrvaldada siis avastan varsti, et see on võimatu. Paar aastat tagasi saagisime mootorsaega jäätüki välja (juba see töö oli kõva töö), rääkimata tervel järvel 40 cm jää ära võtta. Pattu ei suuda ma ka kuidagi oma jõust kõrvaldada. Seda on raske kanda, see on kohmakas ja elukardetav. Paar päeva tagasi oli kaks rootsi noormeest jäässe augu teinud ja sukelduma läinud. Nad ei tulnudki üles, kaotasid oma jääaugu ja jää oli liiga paks et sellest läbi murda. Kui mul on patt elus siis kaotan suuna ja olen ohtlikus paigas. Ja patt ej ole hävitav sõna kui sellega ülestunnistades Jumala juurde tuleme. Kui tunnistame et oleme pattu teinud Jumala vastu siis tema annab meile andeks oma poja Kristuse Jeesuse kaudu. Nii lihtne ja ometi nii raske inimestel tunnistada (ka neil kes ka kirikus aastaid on käinud).
...sest kõik on pattu teinud ja on Jumala aust ilma Rm 3:23
...Ja kui keegi pattu teeb, siis on meil eestkostja Isa juures, Jeesus Kristus, kes on õige. 1Jh 2:1
Kui alandan ennast Jumalale ja tunnistan oma eksimused - siis toimub imeline asi. Ta võtab meid kuulda kui olema ausad ja annab meile andeks. Raskeks läheb aga kui õigustan ennast ja näitan näpuga (või rusikaga) kellegi teise peale. Ja kui olen palvetanud kogen ennast taas elavalt - Nagu vaba meri peale paksu "jääaega".
